Vaenlased meie keskel

Kuhu on Eesti teel? Kas me tahame üles ehitada kodanikuühiskonda? Kas meil on selleks piisavalt kodanikujulgust? Nendele küsimustele saab vastuse anda vaid aeg, kuid olles kodanikuühiskonna toetaja usun, et eesmärgile jõudmine eeldab kodanikujulgust.
Nii nagu iga inimene on ekslik, nii võivad eksida kodaniku vastu ka ametnikud ja ametkonnad. Sellise eksituse ilmnemisel tuleb aga asuda kodaniku kaitsele. Minu meelest on selline eksimus ilmenud, kui Risto Teinonenile esitati süüdistus väidetavas Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu suunatud grupi loomises.
Minu teed ristusid esmakordselt Ristoga 1988.a. sügisel. Üsna pea sai mulle selgeks, et Risto Teinonen on tõeline skaut – aus, sõnapidaja, abivalmis. Risto pole aga lihtsalt skaut, ta on soomlane, kes armastab Eestit nii väga, et oli omandanud meie keele, tundis meie kultuuri ja soovis anda oma panuse Eesti eest.
Risto aitas kaasa Vaba-Sõltumatu Kolonn Nr.1 töös. Tema organiseeris Soomes 1989.a. Kolonni tutvustavad loengud. Vahendas Kolonni lipu tellimist Soome liputehasest. Hankis meie häälekandja ”Avalik Arvamus” toimetamiseks arvuti. Lisaks kõigele oli ta hea sõber.
Minu üllatus oli suur, kui Risto kolis elama Eestisse – meie rahva keskele. Risto töö ja panus Eestis leidis tunnustust ning peatselt omistati talle Maarjamaa rist ning eriteenete eest ka kodakondsus. Risto oli musternäidis kodanikust, millisena me sooviksime näha võõrast, kes asub elama meie maale – õpib ära meie keele ja austab meie rahvast ja kultuuri.
Aga nagu öeldakse, ükski heategu ei jää karistamata. Risto Teinonen on tänaseks tembeldatud riigivastaseks. Risto on kaotanud oma töö, osa sõpru ja oma hea maine. Minu meelest kõige hullem on aga see, et Risto on kaotanud usalduse meie maa ja rahva vastu. Inimesi, kes on tema kaitseks söandanud oma hääle tõsta, on vähe.
Kas nii talitame me inimesega, kes armastab Eestit? Kas me oleme nii arad, et ei julge Risto kaitseks sõna võtta? Näidata oma kodanikujulgust?
Risto Teinonenil lasub ajakirjanduse teatel süüdistus natsilembelisuses. On see kuritegu? Ei, sest seadus ei keela sul olemast nats, kommu, keskerakondlane, demokraat, monarhist või kes iganes, seni kuni sinu tegevus ei piira ega ohusta kaaskodanike õigusi, elu või tervist. Vabariigi põhiseadus garanteerib meile selle õiguse.
See, et Risto koos oma sõpradega (omaette) natsi stiilis pidu pidas, pole sugugi imelikum sellest, et peetakse kolhoosi- või nõukogude teemalisi pidusid. Igal lollil oma lõbu, öeldi selle kohta varem. Muidugi mõista pole mitme ülikooli haridusega Risto rumal inimene. Otse vastupidi. Ta on haritud ja elukogenud ning tal on kõigele lisaks veel sõjaline haridus. Seega väita, et Risto, kes tunneb sõjalisi ja julgeolekustruktuure, üritas Eesti iseseisvuse ja sõltumatuse vastast gruppi moodustada, on jabur.
Olen oma varasemates kirjutistes rõhutanud, et Eestit ei ohusta parem- ega vasakpoolsed äärmusrühmitused, sest Eestis ei leia natsionaalsotsialistlikud või kommunistlikud ideed laialdast toetust ja kandepinda. Praegu olemasolevad grupid on aga marginaalsed, ja usun, et meie kaitsepolitsei hoiab neil silma peal, et hoida ära kuriteod.
Eesti suunaks on seatud demokraatia - kodanikuühiskond. Demokraatia üheks tunnuseks on arvamuste pluralism. Seega on Ristol õigus arvata, et natsionaalsotsialismis on palju häid külgi. Igaühel on vabadus omale arvamusele – see pole riigivastasus. Kui me aga hakkame meile ebameeldiva maailmanägemusega inimestele jahti pidama, siis oleme teel sarnase ühiskonnakorralduse suunas, millest alles hiljuti vabanesime. Seega palun demokraatia ja kodanikuühiskonna nimel Kaitsepolitseil lõpetada “jaht” Risto Teinonenile – inimesele, kes kord armastas meie rahvast ja maad ning keda me oleme alt vedanud.
Ma usun, et Kaitsepolitseid on meie riigile vaja. Ma ei kahtle meie julgeolekutöötajate kompetentsis ja usun, et nad on võimelised kaitsma meie rahvast riigi vaenlase vastu. See vaenlane on meil isegi olemas. Meil kõigil on värskelt meeles vaenlase jõudemonstratsioon 2007. aasta aprillis Tallinnas. Isiklikult usun, et see, mida me nägime, oli vaid jäämäe tipp. Koondagem jõud tõeliste vaenlaste vastu või meil tuleb jagada tulevikus Kosovo saatust.

Ain Saar
allikas: www.noortekolonn.org