torsdag 21 februari 2008

Tervist kõigile! – kirjake minu poolt ka

Suur tänu Ainile sümpaatse kirjutise eest.Ta on tabanud asja tuuma, mis ei ole kuigi palju minu isikuga seotud.Meie tegevusest. Esimese kinnise eraürituse korraldasime 2006. aasta jaanuaris. Pärast järgmist, 20. aprillil toimunud üritust kutsuti mind Kaposse. Miks just mind, ei tea, korraldajaid oli mitu. Kuid nii on ka jätkunud – ülekuulatud inimesi on u. 60, ainus kahtlustatav (süüdistust pole esitatud!) olen aga mina. Kapo töötaja Janek Järva näitas mulle 2006. a. juunis viimase ürituse fotot, mis oli võetud mu arvutist neti teel. Ta kinnitas, et pildil olevad inimesed ei kujuta endast Eesti riigile mingit ohtu. Ta põhiline mure oli see, et Eesti vaenlased – viidates itta – ei saaks sellist tegevust oma propagandas kasutada. Järgmine üritus toimus meil 9. novembril, jälle kinnise eraüritusena, millest avalikkuse ette midagi ei lekkinud. Kuid siis toimus pööre. Nimelt siis hakkasid asja avalikustama ministrid. Esimese sammu tegi 18. detsembril 2006. aastal endine kommunist Lang:http://www.postimees.ee/051206/esileht/ ... 232461.phpPeagi järgnes endise kommunisti Savisaare kolumn, milles ta kaitses oma ettepanekut anda eriliste teenete eest kodakondsus Filatovile (ms mehele, keda Kapo pidas Eesti vastaseks, kui mu mälu ei peta). Seda ta kaitses nagu laps – mispärast ei võiks kodakondsust esitada, vaadake, kellele fašistile andis kodakondsuse Laar!http://www.postimees.ee/181206/esileht/ ... 234826.phpNii oligi asi avalikustatud. Meie seaduslikud üritused jätkusid endise kava järgi. „Keegi“ oli aga alustanud tegevust ja pannud prokuratuuri ja Kapo tööle. 17. jaanuaril 2007. aastal alustati minu suhtes kriminaalasi, millest sain teada alles 13. juunil, mil neli Kapo töötajat mind varahommikul üles ajasid ja tungisid mulle püstolitega ja kuulivestides koju, mille järgnes 7 tundi läbiotsimist ja 6 tundi ülekuulamist. Veebruaris 2007 määras siseminister Laanet (ma ei tea, kas ta on entine kommunist) kümneaastase sissesõidukeelu kolmele soomlasest estofiilile, härrasmeestele, kes olid osalenud eelmisel aastal Hitleri sünnipäevaüritusel Tallinnas (NB! Kümneaastase keelu – našistidele, kes kahtlemata on Eesti vastased, määrati veidi hiljem viieaastased keelud) Seadus ei näe seda, et sissesõidukeelust teatatakse isikule, kelle suhtes sellist kohaldatakse. Nii saigi hr Vertanen keelust teada 29. märtsil, kui ta oma abikaasaga Tallinna saabus ja piirilt tagasi saadeti. Laanet oli põhjendanud keeldu väitega, nagu oleks nendel härradel (õigusbüroo töötaja, ettevõtja, kellel on Tallinnas korter, ajalootudeng ja ühe eesti korporatsiooni liige) Soomes seoseid rassistlike ja ekstremistlike organisatsioonidega ja nagu oleksid nad Eesti korraldanud paremäärmuslaste kokkutulekuid. See oli teadlik vale, nagu seda hiljem kinnitas ka Soome Supo (Kapo sealne vaste). Seetõttu pöördusime uue siseministri, minu teada samuti entise kommunisti Jüri Pihli, poole taotledes valedega põhjendatud sissesõidukeelu tühistamist. Ministeerium vastas kuu aja pärast, et ta vajab vastamiseks veel lisaaega kuni 20. maini. Kuna selleks ajaks ei olnud saabunud mingit vastust, ei uskunud mu ülemus õigusbüroos, et ministeerium üldse vastab, ja andis mulle ülesandeks asi avalikustada. Seetõttu ilmus Postimehes 22. mail möödunud aastal artikkel „stiilipeo“ kohta.http://www.postimees.ee/220507/esileht/ ... 262006.phpSissesõidukeelud lõppesid (NB! Neid ei tühistatud!) 1. juunil. 12. juunil järgnes puistamine – üheksa isiku kodudes läbiotsimine ja isikute ülekuulamine. Mind oli Kapo jälginud juba vähemalt aasta aega, telefonikõnesid oli kuulatud pealt, meilivahetust jälgitud ja kindlasti oli üritustel viibinud kohal ka Kapo silmad ja kõrvad. Kapo teadis suurepäraselt, et ühtegi seadust ei oldud rikutud. Sellele vaatamata meie õiguskaitseorganid ei pidanud liiaks esitada fabritseeritud kahtlustust Eesti Vabariigi iseseisvuse ja suveräänsuse vastase ühenduse loomises ja sellele ühendusele poolsõjaväelise tiiva moodustamise katses – maksimumkaristus 6 aastat vangistust. Järgnenud „menetlustoimingute“ läbi viimisel on eiratud jõhkralt mitmeid seadusi. Ülekuulatavatele on nende õigused selgitatud (kui üldse on) pärast ülekuulamist, mitte enne, on esitatud suunavaid küsimusi, on esitatud küsimusi minu kõlbluse kohta (mida ei tohi küsida, kui kahtlustus seda ei puuduta), on ähvardatud ülekuulatavaid ja minu sõpru, kellega Kapo töötajad on „ajanud juttu“. Tüüpilised ähvardused puudutavad noorte inimeste puhul vihjeid sellele, et kui sa nii-ja-nii ei käitu (tavaline nõue: „ära enam temaga suhtle!“), võivad su vanemad töökohast ilma jääda, sul võivad tekkida ülikooli lõpetamisel takistused jne, kuid ka surmaga on Kapo töötajad inimesi ähvardanud, kaasaarvad muidugi mind. Paljudest rikkumistest olen juba kirjutanud oma avalikes kirjades Kapo peadirektorile Aldis Alusele ja saanud sisutühjasid „vastuseid“. Ühtlasi pole asi huvitanud ka õiguskantslerit, Riigiprokuratuuri, Kapo-komisjoni, rääkimata sellest, et riigis toimuv represseerimine huvitaks poliitikuid või õigusteadlasi. Kapo ilmne eesmärk hetkel on purustada mu sotsiaalsed suhted. Töökohast jäin juba ilma ja see oli Kapo eesmärk algusest peale. Nüüd on kriminaalasja algatamisest kulunud 13 kuud. Süüdistust esitatud pole. See kõik on läinud mulle väga kalliks maksma – kuid palju ta on maksnud riigile?!Ma ei loobu kasutamast Põhiseaduses tagatud õigusi, samuti ei hakka seadusi rikkuma.On selge, et Kapo eesmärk on mind ruineerida ja selle eesmärgi ta ka saavutab. Parimal juhul piirdub repressioon sellega, et olen sunnitud riigist lahkuma. Siia jääb minult mõne kuu vanune laps. See kõik on minu isiklik tragöödia, kuid nagu alguses viitasin, see ei ole asja tuum ja sellel ei ole laiemat tähtsust.Mis on tähtis, on see, et minu lahkudes jäävad kõik teised kodanikud elama riigis, milles sellised „menetlused“ seadusi mitte-rikkunud kodanike suhtes on võimalikud. Need on võimalikud ja neid kasutatakse inimeste suhtes, kelle veendumused repressiooni tellijale lihtsalt ei meeldi. Ja võib-olla ükskõik kelle vastu, kes sellele samale isikule või ringkonnale ei meeldi. Kapo on selles töövahend. Ta on täiesti kontrollimatu ja ta ei hooli seadustest. Kui nüüd keegi väidab, et asja lahendab lõpuks kohus, siis tahan rääkida vestlusest oma endise õppejõuga TÜ õigusteaduskonnast. Küsisin ta käest, kas Eesti kohtusüsteem on ikka sõltumatu. Ta vastas, et juhul kui Kapol ei ole midagi, millega kohtunikku pinnida, siis võib õiglasele kohtupidamisele loota. Kõik minust suuremate kogemustega juristid, kelle käest olen asja küsinud, kinnitavad, et Eestis võidaks esimeses kohtuastmes mõista inimene süüdi anonüümsete tunnistajate ütluste alusel ja ka täiesti ilma tõenditeta. Eespool kirjutasin Kapo kasutatavates ähvardustest – on selge, et inimesed võidakse sundida tunnistajateks ja andma ükskõik milliseid tunnistusi. Kus me elame? Kus on õigusriik? „Kas me sellist Eestit tahtsimegi?“Nagu öeldud, mina ei ole siin oluline. Te ei peagi minu veendumusi jagama. Oluline on see, millises ühiskonnas te elada tahate.

Lugupidamisega,Risto Teinonen

Vaenlased meie keskel

Kuhu on Eesti teel? Kas me tahame üles ehitada kodanikuühiskonda? Kas meil on selleks piisavalt kodanikujulgust? Nendele küsimustele saab vastuse anda vaid aeg, kuid olles kodanikuühiskonna toetaja usun, et eesmärgile jõudmine eeldab kodanikujulgust.
Nii nagu iga inimene on ekslik, nii võivad eksida kodaniku vastu ka ametnikud ja ametkonnad. Sellise eksituse ilmnemisel tuleb aga asuda kodaniku kaitsele. Minu meelest on selline eksimus ilmenud, kui Risto Teinonenile esitati süüdistus väidetavas Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu suunatud grupi loomises.
Minu teed ristusid esmakordselt Ristoga 1988.a. sügisel. Üsna pea sai mulle selgeks, et Risto Teinonen on tõeline skaut – aus, sõnapidaja, abivalmis. Risto pole aga lihtsalt skaut, ta on soomlane, kes armastab Eestit nii väga, et oli omandanud meie keele, tundis meie kultuuri ja soovis anda oma panuse Eesti eest.
Risto aitas kaasa Vaba-Sõltumatu Kolonn Nr.1 töös. Tema organiseeris Soomes 1989.a. Kolonni tutvustavad loengud. Vahendas Kolonni lipu tellimist Soome liputehasest. Hankis meie häälekandja ”Avalik Arvamus” toimetamiseks arvuti. Lisaks kõigele oli ta hea sõber.
Minu üllatus oli suur, kui Risto kolis elama Eestisse – meie rahva keskele. Risto töö ja panus Eestis leidis tunnustust ning peatselt omistati talle Maarjamaa rist ning eriteenete eest ka kodakondsus. Risto oli musternäidis kodanikust, millisena me sooviksime näha võõrast, kes asub elama meie maale – õpib ära meie keele ja austab meie rahvast ja kultuuri.
Aga nagu öeldakse, ükski heategu ei jää karistamata. Risto Teinonen on tänaseks tembeldatud riigivastaseks. Risto on kaotanud oma töö, osa sõpru ja oma hea maine. Minu meelest kõige hullem on aga see, et Risto on kaotanud usalduse meie maa ja rahva vastu. Inimesi, kes on tema kaitseks söandanud oma hääle tõsta, on vähe.
Kas nii talitame me inimesega, kes armastab Eestit? Kas me oleme nii arad, et ei julge Risto kaitseks sõna võtta? Näidata oma kodanikujulgust?
Risto Teinonenil lasub ajakirjanduse teatel süüdistus natsilembelisuses. On see kuritegu? Ei, sest seadus ei keela sul olemast nats, kommu, keskerakondlane, demokraat, monarhist või kes iganes, seni kuni sinu tegevus ei piira ega ohusta kaaskodanike õigusi, elu või tervist. Vabariigi põhiseadus garanteerib meile selle õiguse.
See, et Risto koos oma sõpradega (omaette) natsi stiilis pidu pidas, pole sugugi imelikum sellest, et peetakse kolhoosi- või nõukogude teemalisi pidusid. Igal lollil oma lõbu, öeldi selle kohta varem. Muidugi mõista pole mitme ülikooli haridusega Risto rumal inimene. Otse vastupidi. Ta on haritud ja elukogenud ning tal on kõigele lisaks veel sõjaline haridus. Seega väita, et Risto, kes tunneb sõjalisi ja julgeolekustruktuure, üritas Eesti iseseisvuse ja sõltumatuse vastast gruppi moodustada, on jabur.
Olen oma varasemates kirjutistes rõhutanud, et Eestit ei ohusta parem- ega vasakpoolsed äärmusrühmitused, sest Eestis ei leia natsionaalsotsialistlikud või kommunistlikud ideed laialdast toetust ja kandepinda. Praegu olemasolevad grupid on aga marginaalsed, ja usun, et meie kaitsepolitsei hoiab neil silma peal, et hoida ära kuriteod.
Eesti suunaks on seatud demokraatia - kodanikuühiskond. Demokraatia üheks tunnuseks on arvamuste pluralism. Seega on Ristol õigus arvata, et natsionaalsotsialismis on palju häid külgi. Igaühel on vabadus omale arvamusele – see pole riigivastasus. Kui me aga hakkame meile ebameeldiva maailmanägemusega inimestele jahti pidama, siis oleme teel sarnase ühiskonnakorralduse suunas, millest alles hiljuti vabanesime. Seega palun demokraatia ja kodanikuühiskonna nimel Kaitsepolitseil lõpetada “jaht” Risto Teinonenile – inimesele, kes kord armastas meie rahvast ja maad ning keda me oleme alt vedanud.
Ma usun, et Kaitsepolitseid on meie riigile vaja. Ma ei kahtle meie julgeolekutöötajate kompetentsis ja usun, et nad on võimelised kaitsma meie rahvast riigi vaenlase vastu. See vaenlane on meil isegi olemas. Meil kõigil on värskelt meeles vaenlase jõudemonstratsioon 2007. aasta aprillis Tallinnas. Isiklikult usun, et see, mida me nägime, oli vaid jäämäe tipp. Koondagem jõud tõeliste vaenlaste vastu või meil tuleb jagada tulevikus Kosovo saatust.

Ain Saar
allikas: www.noortekolonn.org

Eile toimusid üle Eesti rahvuslaste kodude läbiotsimised

SI-142
13.06.2007

Eile toimus kümnekonna rahvuslase kodudes läbiotsimine, neist neli on Iseseisvuspartei juhatuse liikmed. Süüasi on kokku pandud § 235 "Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra vastane ühendus" lõige 1 tunnustel.
Mainitud süüdistussäte ütleb, et tegu on Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu suunatud tegevuse eesmärgil loodud kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivasse ja isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse kuulumisega, samuti sellise ühenduse loomise, juhtimise või sellesse liikmete värbamisega, ning sellise kuriteo eest karistatakse kuni kuueaastase vangistusega.
Selgus, et kriminaalasi algatati Lõuna ringkonna prokuratuuri poolt juba 17. jaanuaril ehk siis valimiskampaania ajal, ning ainsana on kahtlustatavaks tunnistatud Risto Teinonen, teised otsiti läbi ja kuulati üle tunnistaja staatuses. Teinonenile määrati tõkendiks Tartu linnast lahkumise keeld.
"Menetleja soovib Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu suunatud registeerimata ühendusena näha mittetulundusühingu Uus Euroopa poolt korraldatud stiilipidudes osalejaid," selgitas kuueliikmelise mittetulundusühingu juhatuse liige Risto Teinonen.
Juristina tegutsevalt põliselt estofiililt Risto Teinonenilt, kelle tegevuse tõttu pidavat vähemused tundma end Eestis ohustatuna, võeti ära kolm arvutit koos õigusbüroo materjalidega, raamatuid, sümboolikat, päevikuid, laualipp, hulgaliselt muid temale ja abikaasale kuuluvaid isiklikke esemeid. Ka tunnistajatelt konfiskeeriti isiklikke asju, sealhulgas arvuteid ja päevikuid.
Ülekuulamised ja läbiotsimised algasid kell 7-8 hommikul ning need korraldati prokuratuuri ja Kaitsepolitsei ühiste jõududega üle Eesti, taas vabadusse pääseti hiljemalt kell 21 õhtul. Enamiku ülekuulamisi viisid läbi Kaitsepolitsei töötajad, kuid näiteks Teinoneniga tegeles prokuratuuri uurija, kes oma väitel ise selle menetluse algatas - ent seejuures toimus ülekuulamine ometigi Kaitsepolitseis.

Allikas: MTÜ Uus Euroopa
Kontakt: uus.euroopa@gmail.com

Prokurör Sepp tahab estofiili kuueks aastaks vangi saata

SI-144
13.06.2007

Delfi teatel kuulas eile Risto Mikael Teinoneni kaitsepolitseiameti Lõuna-Eesti büroos üle Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Heili Sepp. Teda kahtlustatakse põhiseadusliku korra vastase ühenduse loomises ja sellesse liikmete värbamises. Süüdimõistmise korral karistatakse põhiseadusliku korra vastase ühenduse loojat ja sellesse liikmete värbajat kuni 6-aastase vangistusega.

Prokurör Sepa sõnul on loodava ühenduse tegevus suunatud etnilisel ebavõrdsusel põhineva ühiskondliku korralduse ja käitumisreeglite kehtestamisele Eestis, sihiga saavutada olukord, kus erinevad etnilised grupid (sh juudid ja teiste rasside esindajad) oleks Eesti Vabariigis nii pidevas füüsilises ohutundes kui ka ebavõrdselt koheldud.

Kahtlustuse kohaselt on Teinonen asunud värbama liikmeid loodavasse ühendusse tema juhtimisel korraldatud koosviibimistel, millel propageeritakse rahvustevahelist vaenu, kasutades selle edasiandmiseks Adolf Hitleri ja tema poolt juhitud natsionaalsotsialistliku töölispartei (NSDAP) ideoloogia termineid, propagandavahendeid ja sarnast sümboolikat. Samuti on Teinonen asunud teadlikult looma kontakte, kavandamaks ühenduse militaarse tiiva väljaõpet laagrivormis.

Kahtlustusest nähtuvalt soovib ta kasutada oma mõtteviisi elluviimiseks noori, kes oleks veendud uskuma tema propageeritavat ideoloogiat. Kahtlustuse kohaselt nimetab Teinonen väljaõpet saavaid isikuid SA-meesteks (ajalooline paralleel NSDAP paramilitaarsele tiivale — SA e. Sturmabteilung; rünnakrühmlased), kelle koolituse teoreetilises küljes omaks muuhulgas tähtsat osa fašistlik ideoloogia nii minevikus kui tänapäeval ning antisemitism, rassism ja skinheadlus.

Loodava ühenduse tegevus on suunatud Eesti Vabariigi siseriikliku suveräänsuse vastu, kuna selle eesmärk on tegutseda vastu riigi poliitilise ja sotsiaalse korra terviklikkusele ning Eesti Vabariigi ainuõigusele teostada avalikku võimu ja kehtestada riigis kohustuslikke reegleid kooskõlas põhiseaduses sätestatud õiguste ja vabadustega, sh §-ga 12, mille kohaselt „Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste /…/ tõttu. Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav."

Sõltumatu Infokeskuse arvates on § 12 küll ka täpselt vastupidisena tõlgendatav, tagades Risto Mikael Teinoneni veendumuste kaitse.

2. veebruaril 2001 omistas president Lennart Meri soome skaudijuht Risto Mikael Teinonenile Maarjamaa Risti V klass teenetemärgi. "Maarjamaa Rist on asutatud 1995. aastal Eesti riigi iseseisvuse auks. Maarjamaa Risti annab Vabariigi President välismaalastele, kes on osutanud eriti suuri teeneid Eesti Vabariigile," öeldakse auraha statuudis.

23. jaanuaril 2002 andis Mart Laari valitsus Risto Mikael Teinonenile Eesti Vabariigi kodakondsuse eriliste teenete eest meie vabaduspüüdlustele kaasaaitamisel. «Tunnen Risto Teinoneni juba aastakümneid, minu jaoks on ta ikka olnud suur Eesti sõber,» rääkis kodakondsuse soovitaja, toonane minister ja hetkel Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisuse liige Toivo Jürgenson tänavu 23. mai Postimehes. «Natsivärgi seostamine temaga on minu jaoks täiesti võõras.» Jürgenson tunneb estofiilist soomlast ja Eesti–Soome suhete edendajat juba mitukümmend aastat.

Risto Mikael Teinonen on lõpetanud Tartu ülikoolis õigusteaduskonna ja õpib hetkel sealsamas teoloogiat.

Allikas: internet
Kontakt: si@kongress.ee

Kes on Risto Teinonen?

2. veebruaril 2001 omistas president Lennart Meri soome skaudijuht Risto Mikael Teinonenile Maarjamaa Risti V klass teenetemärgi. "Maarjamaa Rist on asutatud 1995. aastal Eesti riigi iseseisvuse auks. Maarjamaa Risti annab Vabariigi President välismaalastele, kes on osutanud eriti suuri teeneid Eesti Vabariigile," öeldakse auraha statuudis.

23. jaanuaril 2002 andis Mart Laari valitsus Risto Mikael Teinonenile Eesti Vabariigi kodakondsuse eriliste teenete eest meie vabaduspüüdlustele kaasaaitamisel. «Tunnen Risto Teinoneni juba aastakümneid, minu jaoks on ta ikka olnud suur Eesti sõber,» rääkis kodakondsuse soovitaja, toonane minister ja hetkel Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisuse liige Toivo Jürgenson tänavu 23. mai Postimehes. «Natsivärgi seostamine temaga on minu jaoks täiesti võõras.» Jürgenson tunneb estofiilist soomlast ja Eesti–Soome suhete edendajat juba mitukümmend aastat.
Risto Mikael Teinonen on lõpetanud Tartu ülikoolis õigusteaduskonna ja õpib hetkel sealsamas teoloogiat.